“Riigipiirid veebis ei kao niipea kuhugi, sest komisjoni kavandis kirjeldatud Euroopa digitaalse ühisturu loomise plaan ei küündi ligilähedalegi oma eesmärgi täitmisele,” hindab olukorda Julia Reda, kes on Piraadipartei esindaja Euroopa Parlamendis. Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu strateegia kavand lekkis Internetti Politico vahendusel eile.
Ambitsioonikas taotlus ‘kaotada riigipiirid autoriõiguse kehtivusalas’ on sumbunud kõhklustesse ja poliitilisse lehmakauplemisse: juhusliku iseloomuga meetmed geoblokkimise vähendamiseks on saavutatud karmimate karistuste hinnaga rikkumiste eest. Komisjon teeb suure vea andes järele meediatöösturite survele valdkonnas, kus tuhanded eurooplased on nõudnud kogu Euroopat hõlmavat lahendust.
Peame tegema lõpu sellele, et digitaalne sisu pannakse inimeste eest lukku nende geograafilise asukoha alusel. Kuigi mustand räägib ‘õiguspäraselt ostetud sisu portaablusest’, eirab see asjaolu, et paljudes Euroopa riikides üldse ei pakutagi suurt osa teoseid müügiks. YouTube’i jpt striimingusaite rahastatakse hoopis reklaamist, rahvusringhäälingut maksudest vmt tasudest. Omandatud sisu portaabluse mängutoomine ei muuda seejuures fakti, et jätkuvalt suur osa teostest lihtsalt ‘pole sinu riigis kättesaadav’.
Komisjon tahab lubada geoblokkimist ‘juhul kui piirideülese e-kaubandusega seotud kulud on liiga kõrged’. Me ei vaja aga mitte pelki ‘rändlusreegleid Netflixi jaoks’, vaid riigipiiride ja diskrimineerimiseta Internetti. Ei tohi jätkuda eri liikmesriikide kultuuriliste ja keeleliste vähemuste ligipääsu tõkestamine asukohariigist erinevate riikide digitaalsele kultuurivaramule. Füüsiliste toodete vahendamisel on see Euroopa Liidu üks keskseid põhimõtteid ja me ei tohi teha järeleandmisi selle digitaalse rakendamise juures.
Esitatud kavandi juurde jäämise korral on meil Euroopa Liidus jätkuvalt 28 erinevat autoriõiguse regulatsiooni. Kui me ei ühtlusta regulatsioonides vähemalt erandite ja piirangute osa, siis kukub digitaalse ühisturu loomine läbi. Nii jääks nt avalikest vaatamisväärsustest tehtud fotode jagamine jätkuvalt ebaseaduslikuks mõnedes liikmesriikides, ent see pole eurooplaste jaoks mõistetav. Inimeste igapäevased tegevused Internetis jäävad pärsituks õigusliku ebaselguse poolt — nii on see nt veebilinkide jagamisega või tänapäevaste kultuuripraktikatega nagu pildi- või videotsitaadid. Need 28 eri reeglistikku loovad piirangud Euroopa idufirmadele, mida komisjon end tihti soosivat väidab, aga ka kultuuriasutustele nagu raamatukogud ja arhiivid.
Seejuures nimetatakse kavandis autoriõiguse rikkumist ühes ja samas hingetõmbes terroristliku materjali ja laste seksuaalse väärkohtlemisega. Komisjon näitab üles soovi asetada veebikeskkondade õlule kasutajate loodud sisu aktiivse jälgimise kohustus. See ei ohusta mitte ainult inimõigusi Internetis, vaid tõstab ka veebikeskkondade arendamise kulusid selliselt, et turg jääb oma positsiooni kinnistanud suurettevõtete kätte.
Kui me ei soovi anda käest võimalust luua Euroopas toimiv digitaalne ühisturg, siis peab Euroopa Komisjon oma kavandit veel tõsiselt täiendama. Loodetavasti ei tähenda selles esinev märkus ‘siia on vaja veel tõendeid’, et 6. mail esitletava dokumendi tarvis tehtavad täiendused piirduvad strateegiakavandi ambitsioonitute plaanide õigustamisega.
Julia Reda on 2001. aasta autoriõiguse direktiivi ülevaatamise ametlik raportöör Euroopa Parlamendis. Parlamendi õigusasjade komitee hääletab tema raportit 6. või 7. mail. Raporti hääletus parlamendi täiskogus on plaanitud 10. juuniks.
To the extent possible under law, the creator has waived all copyright and related or neighboring rights to this work.