Felix Reda

Kokku 21 kuud arutelusid on jõudmas lõpule. Vähem kui 24 tunni pärast otsustab Euroopa Parlamendi õigusasjade komisjon, missuguste ettepanekutega järgnevatest minnakse edasi.

1. Oettingeri/Vossi lingimaksu ja tsensuurimasinate kavad, mis piiravad võimalusi osaleda netikeskkonnas eelkõige suurte meediaettevõtete erihuvide kasuks [Laadi alla Vossi kavad PDF-i kujul]
2. Tervemõistuslikud alternatiivid, mille panen hääletusele mina — ehk kui lubate: Reda kompromissid — mis tasakaalustavad õiglaselt eri huvigruppide soove, toomata ohvriks põhiõigusi. [Laadi alla Reda kompromissid artikkel 11 ja artikkel 13 kohta PDF-i kujul]

Internet pärast Vossi

Vossi-järgses internetis hakkad kohtama ridamisi veateateid, kui püüad end veebis nii väljendada, nagu sellega seni harjunud oled: on võimalik, et paljud su lingid ja üleslaadimised ei jõua enam veebi.

“Eelvaate litsentsi teie regiooni jaoks ei leitud”, “Võimalik autoriõiguse rikkumine tuvastatud”, “Oodake, kuni me võrdleme teie puhkusepilte kõigi pildipankade sisuga”, ja “Palume vabandust, olime sunnitud peatama teenuse osutamise kõigile kasutajatele Euroopa Liidus”. Nii võib hakata välja nägema veebis osalemine ja tegutsemine.

Artikkel 11: uudistesaidid

Praegu annavad inimesed oma sõpradele päevauudistest teada ning arutavad sündmusi, linkides uudistele veebiplatvormidel. Neid linke illustreerivad tavapäraselt lühikesed eelvaated, mille mõtteks on lugejale teada anda, kuhu link viib. Peaaegu alati sisaldavad need vähemalt artikli pealkirja.

Oettingeri/Vossi ettepanekute kohaselt peab selliste eelvaadete näitamiseks litsentsi hankima, sh isegi väga lühikeste, pelgalt faktiliste pealkirjade jaoks nagu “Angela Merkel kohtub Theresa Mayga”. (See on sellepärast, et “täiendav autoriõigus” ei esita erinevalt autoriõigusest originaalsuse nõuet, et midagi kaitsta. Vossi lisatud erand “hüperlinkimise aktide” kohta ei kata niisuguseid eelvaateid.

Platvormid, mis ei suuda või ei soovi litsentsitasusid maksta, peaksid teenuse sulgema või keelama kasutajatel eelvaadetega linkide jagamise. Linkimise piiramine, olgu see siis Oettingeri viisil või Vossi viisil, piirab sõnavabadust ja teabe kättesaadavust internetis.

Voss ise on tunnistanud, et see uus õigus “ei pruugi olla parim idee”, kuid jätkab sellega edasiliikumist sellele vaatamata. 169 sõltumatu akadeemilise eksperdi hinnangu kohaselt “kahjustaks see tõenäoliselt demokraatia jaoks elutähtsat vaba informatsioonivoogu”.

Reda kompromiss: õiglane alternatiiv

“Eeldusreegel”, mille ma hääletusele panen, lihtsustaks ajakirjandusväljaannete jaoks autoriõiguslike probleemide lahendamist — need probleemid võivad olla keerulised, kuna autoriõigus kuulub artiklite individuaalsetele autoritele. Eeldusreegel kehtestab aga vaikimisi õigusliku eelduse, et kirjastajal on õigus litsentsida ja jõustada avaldatud artiklite autoriõigusi. Samas ei puuduta see vabadust linkida.

Selle idee pakkus välja eelmine JURI raportöör, EP liige Therese Comodini Cachia (EPP), ja eelmine EL Nõukogu eesistuja Eesti. Sõltumatute akadeemiliste ekspertide hinnangul “pakub see töökindlama aluse edasiminekuks, sest toetub laiapõhjalisele ja läbipaistvale konsulteerimisele ja võtab arvesse akadeemiliste uuringute tulemusi”.

Kuigi kvaliteetajakirjanduse rahastamise tulevik on ebaselge, on see laiem teema ning probleemid pole põhjustatud autoriõigusest. Autoriõiguse reform ei saa tuua tagasi kaotatud töökohti ega reklaamitulusid.

Artikkel 13: sisujagamisplatvormid

Praegu on internetiplatvormid kohustatud kasutajate üleslaaditud autoriõigust rikkuvad teosed maha võtma, kui neid on teavitatud. Üleslaadimisfiltrid pööravad selle kontseptsiooni pea peale, nõudes platvormidelt autoriõiguse rikkumise võimalusega üleslaadimiste automaatset tagasilükkamist juba enne, kui need veebi ilmuvad.

Radikaalse käiguna, mis läheb Komisjoni ettepanekust kaugemale, paneb Voss ette teha platvormid otseselt kasutajate rikkumiste eest vastutavaks. Seadusest kinnipidamiseks peaksid nad ennetavalt saama litsentsid kõigi autoriõigusega kaitstud teoste kohta maailmas – võimatu missioon. Järelikult peavad nad kasutusele võtma filtrid (kuigi isegi see ei vabasta neid vastutusest).

Filtrid ei suuda õiguste rikkumisest eristada autoriõigusega kaitstud materjali seaduslikke kasutusviise nagu paroodia. Platvormidel tekib tugev motivatsioon “eksida blokeerimise suunas”. Kasutajad ja sõltumatud loojad kogevad paljude oma legaalsete üleslaadimiste tagasilükkamist. Nad hakkavad olema “süüdi, kuni vastupidine pole tõestatud” ning peavad asuma võitlema oma tööde eluõiguse eest. Samal ajal jäävad võltsnõudeid esitavad ettevõtted karistamatuks.

Internetimeemid, mis enamasti on üles ehitatud varasematele teostele, on üks selgemaid (kuid kaugeltki mitte ainus) näide populaarsest sisust, mida automaatsed filtrid tõenäoliselt blokeerima hakkavad.

Otsene vastutus asetab talumatu koorma väikestele platvormidele, mis võidakse sulgeda või peavad EL turult lahkuma. Google ja Facebook saavad konkurentsieelise, sest üksnes neil on nõutavad filtrisüsteemid juba olemas.

Voss on tunnistanud, et ei oska ennustada, millised platvormid tema ettepaneku mõju alla sattuvad. WWW leiutaja, Tim Berners-Lee on üleslaadimisfiltreid nimetanud “pretsedendituks sammuks … automaatse järelvalve ja kontrolli suunas”. ÜRO eriraportöör arvamus- ja väljendusvabaduse küsimuses David Kaye on väljendanud muret, et Vossi ettepanek “allutab kasutajad väljendusvabaduse piirangutele” “eeltsensuuriga”, mis ei käi kokku kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga.

Reda kompromiss: õiglane alternatiiv

Minu alternatiivne kompromiss keskendub autoritele õiglase tasu maksmisele ja lükkab tagasi üleslaadimisfiltrid kui vastuvõetamatu meetme. See teeb selget vahet platvormide vahel, mis kohtlevad autoreid ebaõiglaselt ja nende vahel, mis ei suuda ära hoida autoriõigusi rikkuva materjali üleslaadimist, kuid ei erguta seda mingil viisil.

See lähenemine käib kokku Siseturu ja tarbijakaitse komisjoni ning Kodanikuvabaduste komisjoni arvamusega, kus selle tõi esimesena lauale EPP raportöör Michal Boni.

Avalik huvi kasvab tormiliselt. Videod, milles reformi üle arutatakse, on kogunud üle 5 miljoni vaatamise. Üle 450 000 inimese on allkirjastanud pöördumisi Oettingeri/Vossi plaanide vastu. Üle 50 000 säutsu on viimase nädala jooksul maininud #SaveYourInternet kampaaniat. Telefonid eurosaadikute kabinettides on punased. Keda võtavad saadikud kuulda täna?

Sul on üks ja viimane võimalus mõjutada seda hääletust. Võta telefon ja kasuta SaveYourInternet’i, et pöörduda oma saadiku poole Europarlamendis. Palu neil toetada Reda kompromisse artiklite 11 ja 13 kohta. Ja kontrolli homme tulemusi.

To the extent possible under law, the creator has waived all copyright and related or neighboring rights to this work.