Teisipäeval, 16. juunil oli europarlamendi õiguskomisjonis hääletusel minu raport Euroopa Liidu autoriõiguse eeskirjade ajakohastamisest. Kuigi suutsin enamiku oma ettepanekute asjus jõuda kõigi poliitiliste gruppidega kompromissile, jäi üheks valdkondadest, mille suhtes me kokkuleppele ei jõudnud, õigus avaldada avalikes kohtades püsivalt paiknevate ehitiste ja kunstiteoste, nt skulptuuride pilte. Mõnes riigis nõuab selliste piltide avaldamine arhitekti või avaliku kunstiteose autoriõiguse valdaja luba, sellal kui enamikus ELi riikides kehtib nn panoraamivabadus, mis lubab igaühel piiranguteta avaldada fotosid, dokfilme ja muid teoseid, mis kujutavad avalikku ruumi.
Minu raporti algversioon osutas, et niisuguste igapäevaste tegevuste nagu oma puhkusefotode sotsiaalmeedias avaldamise tarvis litsentside hankimine on anakronistlik ning panoraamivabadus peaks kehtima kogu Euroopa Liidus. Õiguskomisjoni liikmed aga pöörasid selle ettepaneku pea peale, võttes panoraamivabaduse küsimuses vastu kõige piiravama iseloomuga parandusettepaneku, mille tegi Jean-Marie Cavada liberaalide fraktsioonist.
Algne ettepanek minu raportis: | Parandus 421, vastu võetud rahvapartei, sotsiaaldemokraatide ja Cavada (liberaalid) häältega: |
---|---|
Kutsub Euroopa Liidu seadusandjat tagama, püsivalt avalikus ruumis paiknevatest teostest tehtud fotode, videote ja muude kujutiste kasutamine oleks lubatud; | Leiab, et püsivalt avalikus füüsilises ruumis paiknevatest teostest tehtud fotode, videote või muude kujutiste äriliseks kasutamiseks tuleb alati eelnevalt hankida autori või tema esindaja nõusolek; |
Mida tähendaks selle parandusettepaneku seadustamine praktikas?
Juuresolev kaart näitab, millistes Euroopa riikides kehtib riiklike autoriõiguse seaduste alusel panoraamivabadus. Rohelisega märgitud riikides juba on panoraamivabadus, heleroheline märgib, et see kehtib vaid ehitiste kohta, kollastes riikides lubatakse avalikus ruumis asuvate teoste kujutiste kasutamist vaid mitteärilisel eesmärgil, punasega tähistatutes puudub panoraamivabadus täielikult.
Minu algse ettepaneku kohaselt tuleks panoraamivabadus kehtestada kogu Euroopa Liidus, muutes seega kogu kaardi roheliseks. Jean-Marie Cavada ettepanek, mille komisjon vastu võttis, muudaks kõik rohelised maad kollaseks või punaseks. Tema ettepaneku kohaselt tuleks tühistada kõik panoraamivabaduse seadusesätted, mis ei piirdu vaid mitteärilise kasutuse lubamisega.
Mis mul sellest?
Võiks arvata, et panoraamivabaduse kaotamine ärilises kasutuses võib puudutada ainult ettevõtteid, mis fotode müügist kasumit teenivad. Tegelikult on vahetegemine ärilise ja mitteärilise kasutuse vahel palju komplitseeritum.
Kui sa laadid oma puhkusepildi Facebooki, ei saa sina sellest mingit tulu. Ometi oled sa nõustunud Facebooki kasutustingimustega, mis sätestavad, et annad Facebookile loa kasutada oma pilti äriotstarbel (lg 9.1 Facebooki kasutustingimustes). Teisisõnu, kui avalikus ruumis asuva hoone foto äriline kasutamine eeldab arhitekti luba, on sinu kohustus teha kindlaks, kas hoone on autoriõigustega kaitstud (ehk kas arhitekt on rohkem kui 70 a surnud) ja kes on hetkel nende õiguste valdaja. Seejärel pead sõlmima õiguste valdajaga litsentsilepingu, mis selgesõnaliselt lubab Facebookil su fotot ärilisel eesmärgil kasutada (5.1 Facebooki kasutustingimustes), mille järel võid lõpuks oma puhkusefoto legaalselt Facebooki üles panna. Sama kehtib muude sotsiaalvõrgustike ja ärilistel alustel tegutsevate pildipankade kohta, mille kasutajatingimused on üldjuhult koostatud viisil, mis jätab kogu vastutuse kasutaja kanda. Panoraamivabaduse piiramine üksnes mitteärilise kasutamisega tähendaks seega miljonite eurooplaste kahjutu igapäevategevuse konflikti autoriõiguse seadustega. Siinkohal tuleb meeles pidada, et autoriõiguse rikkumist ei karistata mitte üksnes tsiviil-, vaid ka kriminaalseadustike järgi (mida jõustatakse erineva rangusega).
Üldjoontes on mitteärilise kasutamise piirangust märksa kergem üle astuda, kui tavaliselt arvatakse. Nii oleme juba näinud eri kohtute vastakaid tõlgendusi selle kohta, kas reklaamivaba avalik-õiguslik ringhääling tohib kasutada töid, mille tarvitamist on piiratud mitteärilisuse klausliga. Kui selles plaanis üldse konsensust on, siis on see selles, et ärilise kasutuse sfäär algab ammu enne seda, kui isik tulu teenib. Näiteks sinu isiklikku veebilehte peetakse äriliseks, kui seal on reklaamid või Flattri nupp või muu mikromaksete teenus, isegi kui teenid nende pealt palju vähem kui veebilehe majutuse eest maksad. Ajajärgul, mil katsetatakse uute moodustega loometegevuse tasustamiseks ning on hägustumas tootjate ja tarbijate vahelised piirid, võib teoste kasutusõiguste piiramine mitteäriliste eesmärkidega hoopis takistada innovatiivsete väärtuse jagamise mehhanismide nagu mikromaksed arendamist ning laialdast kasutuselevõttu.
Igaüks peaks saama kasutada avalikku ruumi vabalt – ilma selleks eelnevalt luba küsimata Säutsu sellest!
Panoraamivabaduse piiramine komplitseerib oluliselt ka ajakirjanike, profifotograafide ja dokumentalistide tööd, kelle tegevus on selgelt ärilise iseloomuga, kuid kes on aastakümneid võinud tegutseda avalikus ruumis, mida igaüks võib vabalt kasutada kohustuseta kõigepealt litsentsiläbirääkimisi pidada. Kuna autoriõiguse üks eesmärke on stimuleerida loometegevust teadmiste ja kultuuri vallas, siis see muudatus töötab selgelt autoriõigusele vastu. Erinevalt paljudest loomeisikutest, kes toetuvad oma töödes just avaliku ruumi kasutamisele, ei ole arhitektide põhiliseks sissetulekuallikaks kindlasti valmis ehitiste kujutiste müük. On ilmne, et panoraamivabaduse piiramine on loomeinimeste jaoks üldiselt negatiivse mõjuga.
Mitteäriline kasutus ja vabakultuur
Kõigele lisaks tekitab üksnes mitteärilist kasutust lubav piirang probleeme ka projektide jaoks, mis põhinevad vabalitsentsiga töödel. Näiteks Vikipeedia ei luba kasutada pilte, millele rakendatavad piirangud on vastuolus avatud teadmuse definitsiooniga. Sinna alla kuulub ka kasutuse piiramine mitteärilise eesmärgiga, ja seda hoolimata faktist, et Vikipeedia tegevust vedav Wikimedia Foundation ei ole ise kasumit taotlev organisatsioon. Kui Euroopa Parlamendi ettepanekust saab seadus, tuleb Vikipeediast kustutada kõik pildid, mis kujutavad ehitisi ja paikseid kunstiteoseid, mille autor on surnud vähem kui 70 aastat tagasi.
Piltide kustutamine Vikipeediast, olgu see kui tahes traagiline avaliku teadmiste- ja kultuurivaramu seisukohast, on tehniliselt suhteliselt lihtne, kuigi nõuab panoraamivabaduse erandile toetunud piltide käsitsi välja sorteerimist. Kuid mis saab füüsilisel kujul väljaandeist, mis on aastakümnete jooksul tuginenud paljude Euroopa riikide autoriõiguse seadustike alustalaks olnud panoraamivabaduse sättele? Seni on uusi autoriõiguse ulatust reguleerivaid seadusi rakendatud tagasiulatuvalt.
Näiteks kui autoriõiguse kehtivust pikendati mitmetes Euroopa riikides 50 aastalt 70 aastani pärast autori surma, ei rakendatud seda muudatust mitte üksnes teostele, mis loodi pärast seaduse muutmist, vaid ka neile teostele, mis olid loodud varem ja mille autori õigused polnud veel aegunud. See tekitab küsimuse, kas panoraamivabaduse piiramine oleks samuti tagasiulatuva toimega ning muudaks panoraamivabadusele toetuvad teosed illegaalseks. Kuni pole selgelt väidetud vastupidist, tuleb eeldada, et see on nii. See tähendab, et paljud raamatud, postkaardid, kalendrid jmt, milles kujutatakse avalikus ruumis paiknevaid teoseid ning mis on olnud praeguseni täiesti seaduslikud, tuleks turult kõrvaldada ega võiks olla avalikkusele kättesaadavad enne, kuni arhitektilt on litsents saadud. On selge, et see oleks nii kirjastajate kui teiste kultuuriliste institutsioonide jaoks tõeline bürokraatlik õudusunenägu ning sellise muudatuse tekitatav kahju kaaluks suuresti üles mistahes vaieldava kasu.
Mida saab ette võtta?
Euroopa Parlament hääletab mu raportit 9. juuli plenaaristungil. See on eurosaadikute viimane võimalus arutada ja muuta selle sõnastust panoraamivabaduse osas.
Helistage oma saadikutele, saatke neile postkaart, võtke nendega ühendust sotsiaalmeedia kaudu ja seletage neile, miks on teile oluline, et avalik ruum jääks kõigi jaoks vabaks, ja et seda ei tohiks koormata litsentsilepingutega!
Kui te elate riigis, kus juba kehtib panoraamivabadus (rohelised riigid kaardil), andke oma saadikuile teada, et nad hääletavad muudatuse poolt, mis piirab nende kodanike õigusi.
Selgitage neile, et te olete autoriõiguse seaduse täitmisest huvitatud, kuid planeeritav panoraamivabaduse seadusemuudatus teeb selle tavaliste netikasutajate jaoks
võimatuks. Eesti jt osalise panoraamivabadusega riikide puhul julgustage neid autoriõiguse seadust lihtsustama, et see vastaks digitaalajastu vajadustele, ja sellele ei rakendataks mingil juhul uusi takistavaid piiranguid! Autoriõiguse seadus peaks looma tasakaalu ühiskonna kõigi osade huvide vahel. Andke oma saadikutele teada, et panoraamivabadus on oluline osa sellest tasakaalust!
To the extent possible under law, the creator has waived all copyright and related or neighboring rights to this work.